Ei muutnud midagi, mitte ühtegi tähte, ühtegi koma. See on toores, see on tänav, see on tõde. Nagu ütleb Nassim Taleb, idioodid loevad õigekirja, targad aga mõtet. See on dokument sellest, mis valitseb Tallinna tänavaid viimased 15. aastat. Ilusamaks see ei lähe. Kaugemale aga küll.
Muhu juurtega kirjanik Made Luiga alias Mudlum on raamatu sisu kommenteerinud järgmiselt: "Kokku on langenud kolm asja - kirjanduslik võimekus, fenatnüülisõltuvus ja julgus rääkida. See raamat teeb rohkem narkoennetustööd kui Eesti riik siiani suutnud on."
Pean tõdema, et olen Made Luigaga absoluutselt nõus. See raamat on tõestiväga hästi kirjutatud.
Samuti on ülimalt täpse kirjelduse edasi andnud kodanikuaktivist ja kultuuriuuringute doktorant Tarmo Jüristo: "Kui ta sulle tänaval vastu jalutaks, ei märkaks sa temas midagi erilist. Ta on noor, kõhnema kehaehitusega (nad kõik on) mees, eestlane. Ta nimi on HAPKOMAH ning ta elab Tallinnas – aga ühes teises Tallinnas, Tallinnas, mis on meie kõigi ümber, aga mida enamus meist kunagi ei näe ega koge. Sinna varjatud linna on võimalik osta pilet, väga lihtsalt ja ainult kümne euro eest. See on see, kui palju maksab doos küüru selle Tallinna tänaval, kus enamus meist elab ja liigub. HAPKOMAH müüb sulle sinna maailma pileti 15 euroga: see on see, kui palju maksab raamat, mida sa käes hoiad. Mida sa selle ülejäänud 5 euro eest ostad, võid sa nüüd küsida. Selle eest ostad sa oma elu, sest 10-eurose piletiga sa selles maailmast siia tagasi ei tule. Ei ole üldse halb diil, ütleks mina."
Hetkel veel minu jaoks sürrealism ning ekskursioon teisesTallinnas jätkub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar